Cyber Security
Saida mak Cybersecurity (Siguransa Sernétika)?
Cybersecurity (iha Tetun bele tradús hanesan Seguransa Sernétika) mak prátika ida atu proteje sistema, rede, programa, no dadus dijitál sira husi atake, estraga, ka asesu la autorizadu husi ema la'o-di'ak (malisiosu).
Objetivu prinsipal mak atu asegura:
Konfidensialidade:Katak informasaun privadu no importante la monu ba liman ema ne'ebé la iha direitu atu hetan.
Integridade:Katak dadus no informasaun sira labele altera ka estraga husi ema la autorizadu.
Disponibilidade:Katak sistema no dadus sira bele hetan asesu ba ema sira ne'ebĂ© iha direitu wainhira presiza. Cybersecurity la'Ăłs de'it kona-ba uza programa antivĂrus, maibĂ© hanesan estratĂ©jia kompletu ida ne'ebĂ© inklui teknolojia, prosesu, no ema sira atu defende informasaun dijitál. Tanba sá mak Cybersecurity importante? Iha mundu modernu, ita-nia moris no servisu hotu konektadu ho internet. Ita uza internet atu halo: (Tranzasaun bankária (finansas). Komunikasaun pesoál (email, chat). Armazena dadus importante (fotografia, dokumentu). Jere negĂłsiu (gestaun stok, informasaun kliente). Ho dependĂ©nsia ne'e, iha mĂłs risku boot atu ema la'o-di'ak bele asesu, estraga, ka na'ok dadus hirak-ne'e. Ba indivĂduu: Bele lakon osan, na'ok identidade, ka fahe informasaun privadu. Ba empreza: Bele estraga reputasaun, lakon osan boot, ka paraliza operasaun sira. Ba governu no nasaun: Bele ameasa seguransa nasionál no infraestrutura kritika. Ezemplu husi ameasa sira (Cyber Threats) Malware: Hanesan programa malisiosu (software malicioso) ne'ebĂ© halo estraga ba komputadĂłr. Ezemplu: VĂrus: Programa ne'ebĂ© atu estraga no fahe a'an an ho komputadĂłr seluk. Ransomware: Programa ne'ebĂ© blokia ita-nia dadus no husu osan (resgate) atu fĂł hikas fali asesu. Phishing: Atake ida ne'ebĂ© uza email falsu atu hakonu ema nia informasaun pesoál, hanesan password ka nĂşmeru kartaun banku. Engenharia Sosiál (Social Engineering): Taktika ida ne'ebĂ© hakonu ema nia emosaun no konfiansa atu ema ne'e rasik fahe informasaun pesoál. Ezemplu: Ema ida bele haruka email finje-an hanesan banku atu husu ba ita atu update ita-nia password. Oinsá atu proteje an? Uza password ne'ebĂ© forte no seguru: Kria password ho karateris espesiál, nĂşmeru, no letra boot no ki'ik. La uza password hanesan ba konta oioin. Uza autentikasaun ho fatores rua (two-factor authentication - 2FA) bainhira posĂvel. Haree didi'ak ba email suspeitu: La klika ba link ne'ebĂ© mak la'Ăłs husi fatin ne'ebĂ© konfiável. Keta fahe informasaun pesoál liuhusi email. Atualiza sistema no programa sira: Atualizasaun sira ne'e sempre iha "patch" seguransa ne'ebĂ© hamo'os vulnerabilidade sira ne'ebĂ© ema la'o-di'ak bele uza. Uza programa seguransa: Instala antivĂrus no firewall atu proteje komputadĂłr. Halo backup ba dadus: Sempre halo cĂłpia ba ita-nia dadus importante atu labele lakon bainhira iha atake ka problema tekniku. Cybersecurity hanesan prosesu ne'ebĂ© kontĂnuu no presiza edukasaun no konsiĂ©nsia husi ita hotu atu bele moris iha mundu dijitál ne'ebĂ© seguru. Deep Research
Komentar
Posting Komentar
Komentariu ho respeitu