Cyber Security

Saida mak Cybersecurity (Siguransa Sernétika)? Cybersecurity (iha Tetun bele tradús hanesan Seguransa Sernétika) mak prátika ida atu proteje sistema, rede, programa, no dadus dijitál sira husi atake, estraga, ka asesu la autorizadu husi ema la'o-di'ak (malisiosu). Objetivu prinsipal mak atu asegura:

Konfidensialidade:
Katak informasaun privadu no importante la monu ba liman ema ne'ebé la iha direitu atu hetan.
Integridade:
Katak dadus no informasaun sira labele altera ka estraga husi ema la autorizadu.
Disponibilidade:
Katak sistema no dadus sira bele hetan asesu ba ema sira ne'ebé iha direitu wainhira presiza. Cybersecurity la'ós de'it kona-ba uza programa antivírus, maibé hanesan estratéjia kompletu ida ne'ebé inklui teknolojia, prosesu, no ema sira atu defende informasaun dijitál. Tanba sá mak Cybersecurity importante? Iha mundu modernu, ita-nia moris no servisu hotu konektadu ho internet. Ita uza internet atu halo: (Tranzasaun bankária (finansas). Komunikasaun pesoál (email, chat). Armazena dadus importante (fotografia, dokumentu). Jere negósiu (gestaun stok, informasaun kliente). Ho dependénsia ne'e, iha mós risku boot atu ema la'o-di'ak bele asesu, estraga, ka na'ok dadus hirak-ne'e. Ba indivíduu: Bele lakon osan, na'ok identidade, ka fahe informasaun privadu. Ba empreza: Bele estraga reputasaun, lakon osan boot, ka paraliza operasaun sira. Ba governu no nasaun: Bele ameasa seguransa nasionál no infraestrutura kritika. Ezemplu husi ameasa sira (Cyber Threats) Malware: Hanesan programa malisiosu (software malicioso) ne'ebé halo estraga ba komputadór. Ezemplu: Vírus: Programa ne'ebé atu estraga no fahe a'an an ho komputadór seluk. Ransomware: Programa ne'ebé blokia ita-nia dadus no husu osan (resgate) atu fó hikas fali asesu. Phishing: Atake ida ne'ebé uza email falsu atu hakonu ema nia informasaun pesoál, hanesan password ka númeru kartaun banku. Engenharia Sosiál (Social Engineering): Taktika ida ne'ebé hakonu ema nia emosaun no konfiansa atu ema ne'e rasik fahe informasaun pesoál. Ezemplu: Ema ida bele haruka email finje-an hanesan banku atu husu ba ita atu update ita-nia password. Oinsá atu proteje an? Uza password ne'ebé forte no seguru: Kria password ho karateris espesiál, númeru, no letra boot no ki'ik. La uza password hanesan ba konta oioin. Uza autentikasaun ho fatores rua (two-factor authentication - 2FA) bainhira posível. Haree didi'ak ba email suspeitu: La klika ba link ne'ebé mak la'ós husi fatin ne'ebé konfiável. Keta fahe informasaun pesoál liuhusi email. Atualiza sistema no programa sira: Atualizasaun sira ne'e sempre iha "patch" seguransa ne'ebé hamo'os vulnerabilidade sira ne'ebé ema la'o-di'ak bele uza. Uza programa seguransa: Instala antivírus no firewall atu proteje komputadór. Halo backup ba dadus: Sempre halo cópia ba ita-nia dadus importante atu labele lakon bainhira iha atake ka problema tekniku. Cybersecurity hanesan prosesu ne'ebé kontínuu no presiza edukasaun no konsiénsia husi ita hotu atu bele moris iha mundu dijitál ne'ebé seguru. Deep Research

Komentar

Postingan populer dari blog ini

Saida mak internet saudavel

Difinisaun Microsoft Word?

DIFINISAUN MICROSOFT OFFICE